Populaarteaduslik

Võõrsilt laenatud sõnadest eesti keeles. – Kodumurre 5. Eesti NSV TA Emakeele Selts. Tallinn 1962, lk 22–39.

Maailma keeltest. – Kodumurre 7. Eesti NSV TA Emakeele Selts. Tallinn 1965, k 13–34.

Ise niisugune ilus naine ja räägib sellist matsi keelt. – Noorus 1969, nr 6, lk 74–75.

Mis sellest keeleteadusest kasu on?! – Noorus 1970, nr 12, lk 32–35.

Lindu tuntakse laulust, inimest keelest. – Noorus 1970, nr 12, lk 32–35.

Murretest keeleteoreetiku seisukohalt vaadatuna. – Kodumurre 10/11. Eesti NSV TA Emakeele Selts. Tallinn 1972, lk 3–12.

Kelle keelt me uurime? – Looming 1972, nr 11, lk 1919–1920.

Lindu tuntakse laulust, inimest keelest. – Keel, mida me harime. Tallinn 1976, lk 116–120.

Murdekeel ja kirjakeel. – Keel, mida harime. Tallinn 1976, lk 121–124.

Reeglistus keelekorralduses ja kooligrammatikas. [Koos Henn Saari, Mati Hindi, Virgi Jalaka ja Rein Kulliga.] – Nõukogude Kool 1980, nr 1, lk 19–26.

Estonian language. – Soviet Estonia. [Artikkel, autori nimi puudub.] Tallinn 1980, pp 263–272.

Turu kongressil. – Tartu Riiklik Ülikool 26. sept 1980, nr 26, lk 3.

The Estonian Language. [Artikkel, autori nimi märkimata.] – A Thousand and One Facts about Soviet Estonia. Tallinn 1981, pp 27–31.

Lindu tuntakse laulust, inimest keelest. – [Ilmunud raamatus: Toivo Kuldsepp, Tõnu Seilenthal, Nykyviron lukemisto.] Tietolipas 82, Pieksämäki, s 260–264.

Laupäeval on koos eesti filoloogid. – Tartu Riiklik Ülikool 23. sept 1983, nr 24, lk 1.

Arvsõnade päritolust eesti keeles. – Oma Keel 2003, nr 2, lk 11–18.

Wiedemanni fenomen. –  Oma Keel 2005, nr 1, lk 14–20.

Kust need loomad nimed said? Koduloomade nimetused. – Oma Keel 2005, nr 2, lk 13–22.

Kust need loomad nimed said? Metsloomade nimetused. – Oma Keel 2006, nr 2, lk 13–27.

Kui kaua me oleme olnud eestlased? – Oma Keel 2007, nr 1, 5–15.

Mul kogu küla sugulasi täis. Sugulussõnadest ja nende päritolust – Oma Keel 2009, nr 1, 21–33.

TAL ON METALL SEES. Metallinimede päritolust – Oma Keel 2010, nr 2, lk 17–26.

Kolumbus Krisostomus. Kolumbuse-aegsete eesti poisslaste meelisnimedest ja nende päritolust – Oma Keel 2011, nr 2, 17–26.

Kolumbus Krisostomus. Kolumbuse-aegsete eesti poisslaste meelisnimedest ja nende päritolust II – Oma Keel 2012, nr 1, 5–18.

Pahupidi kadakasaksad. Rahvaetümoloogiaid eesti keelest. – Oma Keel 2012, nr 2, 11–22.

“Ma ei või keele praegust seisukorda lihtsalt mitte rahuliku meelega pealt vaadata” (Johannes Aavik 1912). Keeleuuenduse sünd. – Oma Keel 2013, nr 1, 5–12.