Artiklid

Läänemeresoome keelte t-lise infinitiivi päritoluga seoses olevaid probleeme. – Emakeele Seltsi Aastaraamat I, 1955. Tallinn 1955, lk 152–162.

i-sufiksilistest verbidest eesti keeles. – Emakeele Seltsi Aastaraamat II, 1956. Tallinn 1956, lk 74–91. [Sõnaloo raamat. Tartu 2002, 143–160.]

n-listest infiniitsetest verbivormidest soome-ugri keeltes. – TRÜ Toimetised, v 43. Ajaloo-keeleteaduskonna töid. Tallinn 1956, lk 100–114.

Aspektikategooriast eesti keeles. – Emakeele Seltsi Aastaraamat III, 1957. Tallinn 1957, lk 72–81.

Lisamaterjali eesti keele uh>hv metateesi kohta. – Emakeele Seltsi Aastaraamat IV, 1958. Tallinn 1959, lk 77–90.

Liivi fraseoloogiat. – Emakeele Seltsi Aastaraamat V, 1959. Tallinn 1959, lk 226–243.

Põhimõttelist seoses süntaksialase diskussiooniga. – Keel ja Kirjandus 1959, nr 12, lk 726–730.

Ühest vene laenust. – Keel ja Kirjandus 1959, nr , lk 166–168. [Sõnaloo raamat. Tartu 2002, 133–136.]

Vadja fraseoloogiat. – Emakeele Seltsi Aastaraamat VI, 1960. Tallinn 1960, lk 162–178.

Об историческом исследовании фразеoлогии прибалтийско-финских языков. – Bопросы финно-угорского языкознания. Москва, стр 101–108.

Keele ja kõne eristamisest. – Nonaginta. J. V. Veski 90. sünnipäevaks 27. juunil 1963. Emakeele Seltsi Toimetised Nr 6. Tallinn 1963, lk 243–255.

Sõnavara rikastamise allikatest. [Mõnevõrra täiendatud ettekanne J. V. Veski 90. sünnipäevale pühendatud konverentsil 26. juunil 1963. a] – Kirjakeel 1964, Tallinn 1964, lk 33–45. [Sõnaloo raamat. Tartu 2002, 173–190.]

Über die Arbeit au dem Gebiete der strukturellen und mathematischen Linguistik an der Tartuer Staatlichen Universität. – Congressus Secundus Internationalis Fenno-Ugristarum Helsingae habitus 23.–28. VIII 1965. Pars I. Acta Linguistica. Helsinki 1968, pp. 419–424.

Ühendverbide rektsioonistruktuuride iseärasustest eesti keeles. [Täiendatud ja edasiarendatud variant ettekandest J. V. Veski päeval Tartus 26. juunil 1968.] – Emakeele Seltsi Aastaraamat 14–15, 1968–1969. Tallinn 1969, lk 59–77.

Lähtugem keeleteoreetilistest seisukohtadest! [Koos M. Erelti, J. Kaplinski, E. Uuspõllu, H. Õimuga.] [M. Hindi artikli „Võõrpärisnimede ja nende tuletiste õigekirja vaieldavused“ ajakirjas „Keel ja Kirjandus“ 1968, nr 1 puhul.] – Keel ja Kirjandus 1969, nr 2, lk 105–106.

Die Typen der verbalen Rektionsstruktur und die Sprachtypologie in Hinsicht auf das Estnische. – Theoretical Problems of Typology and the Northern Eurasian Languages. Budapest, pp 129–134.

Kas kaudne kõneviis on kõneviis? Verbivormide situatsioonianalüüsi. – Keel ja struktuur 5. Töid strukturaalse ja matemaatilise lingvistika alalt. Tartu 1971, lk 43–69. – TRÜ rotaprint.

Sõnaajaloolisi marginaale I. – Sõnasõel 1. Uurimusi ja materjale eesti keele sõnavara alalt. Tartu 1972, lk 18–26. – TRÜ rotaprint. [Sõnaloo raamat. Tartu 2002, 304–310.]

Valentsiteooriat ja selle kriitikat. – Keel ja struktuur 6. Töid strukturaalse ja matemaatilise lingvistika alalt. Tartu 1972, lk 119–152. – TRÜ rotaprint.

Eesti keele lihtlause mallidest ja nende esitamise metoodikast. – Keel ja struktuur 6. Töid strukturaalse ja matemaatilise lingvistika alalt. Tartu 1972, lk 25–86. – TRÜ rotaprint.

Süvasituatsioonidest ja lausemallidest. – Emakeele Seltsi Aastaraamat 18, 1972. Tallinn 1972, lk 55–70.

Eesti keele väljendverbide olemusest. – Keel ja Kirjandus 1973, nr 1, lk 25–30. [Sõnaloo raamat. Tartu 2002, 161–172.]

Government Structure Types of the Verbs of Saying and Action Situations. – Generative Grammar in Europe. Edited by F. Kiefer and N. Ruwet. Dordrecht-Holland 1973, pp 387–406.

Sõnaajaloolisi marginaale II. – Sõnasõel 2. Uurimusi ja materjale eesti keele sõnavara alalt. Tartu 1973, lk 5–106. – TRÜ rotaprint. [Sõnaloo raamat. Tartu 2002, 311–320.]

Elementaarlaused eesti keeles. – Keel ja struktuur 8. Töid strukturaalse ja matemaatilise lingvistika alalt. [Akadeemik professor Johannes Voldemar Veski 100. sünnipäevaks.] Tartu 1973, lk 5–106. – TRÜ rotaprint.

Mõni sõna liivi keeleainestiku talletamisest. – Keel ja Kirjandus 1973, nr 12, lk 757.

On Deep Situations and Sentence Patterns. – Trends in Soviet Theoretical Linguistics. Edited by F. Kiefer. Dordrecht-Holland 1973, pp 105–122.

Eesti keele verbisüntaksi põhimõtteid ja reegleid. Emakeele Seltsi Aastaraamat 19–20, 1973–1974. Tallinn 1975, lk 15–23.

Zur Abhängigkeit der Form verbaler Rektionsstrukturtypen von der Semantik des Tätigkeitswortes im Estischen. – Congressus Tertius Internationalis Fenno-Ugristarum Tallinnae habitus 17.–23. VIII 1970. Pars I. Acta Linguitica. Tallinn 1975, S. 346–350.

Mis sellest keeleteadusest kasu on? – Keel, mida me uurime. Tallinn 1976, lk 7–13.

Kui palju on eesti keeles sõnu? – Keel, mida me uurime. Tallinn 1976, lk 141–144. [Sõnaloo raamat. Tartu 2002, 41–46.]

Soome laenudest eesti kirjakeeles. – Keel ja Kirjandus 1976, nr 4, lk 210–216. [Sõnaloo raamat. Tartu 2002, 229–245.]

Mõnede eesti keele verbide lausemallid. – Keel ja struktuur 9. Töid strukturaalse ja matemaatilise lingvistika alalt. Tartu 1976, lk 92–117. – TRÜ rotaprint.

Eesti keele lihtlausete moodustamise alustest. [Ettekanne eriinternaatkoolide 2. Keelepäeval 23. novembril 1975. Tartus.] – Emakeele Seltsi Aastaraamat 22, 1976. Tallinn 1977, lk 63–71.

Eesti keele sõnavara ajaloo põhiprobleeme. [Ettekanne TRÜ filoloogiateaduskonna päevadel 22.–23. okt 1977.] – TRÜ Toimetised, v 460. Eesti keele sõnavara probleeme V. Töid eesti filoloogia alalt. Tartu 1978, lk 3–13. [Sõnaloo raamat. Tartu 2002, 47–58.]

Johannes Voldemar Veski ja Wiedemanni sõnaraamat. [Ettekanne 10. J. V. Veski päeval 27. juunil 1977. a Tartus.] – TRÜ Toimetised, v 460. Eesti keele sõnavara probleeme V. Töid eesti filoloogia alalt. Tartu 1978, lk 93–105. [Sõnaloo raamat. Tartu 2002, 290–303.]

Verbide kokku- ja lahkukirjutamise uued reeglid. (Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis.) – Keel ja Kirjandus 1980, nr 2, lk 108–110.

Основные структуры простых предлохений эстонского языка в типологическом аспекте. – Congressus Quintus Internationalis Fenno-Ugristarum. Turku 20.–27. VIII 1980. Pars II. Summa dissertationum. Turku, 1980, s 105.

V rahvusvaheline fennougristide kongress. [Alapealk Avaplenaaristung, fonoloogia, morfoloogia, süntaks, semantika. Koos S. Ruutsoo, P. Alvre, A.-R. Hausenbergiga.] – Keel ja Kirjandus 1980, nr 11, lk 696–703.

Johannes Aavik ja soome laenud. – Keel ja Kirjandus 1981, nr 5, lk 289–296. [Sõnaloo raamat. Tartu 2002, 246–259.]

Some tendencies in the development of Estonian. – Советское финно-угроведeние 1981, № 3, стр 202–211. [Eesti keeles: Eesti keele arengutendentse – Sõnaloo raamat. Tartu 2002, 27–40.

Eesti keele lihtlausete põhitüübid kontensiivse tüpoloogia vaatekohast. – TRÜ Toimetised, v 574. Eesti keele grammatika probleeme. Töid eesti filoloogia alalt VIII. Tartu 1981, lk 35–50.

Eestin kielen yksinäislauseiden perustyypit typologian näkökulmasta katsottuna. – Congressus Quintus Internationalis Fenno-Ugristarum Turku 20.–27. VIII 1980. Pars VI. Dissertationes sectionum: Phonologica et morphologica, syntactica et semantika. Turku 1981, s 453–459.

Liivi ja eesti keele ühisest sõnavarast. – Läänemeresoomlaste etnokultuuri küsimusi. Tallinn 1982, lk 58–62.

Alamsaksa päritolu eesnimedest. – Sõnasõel 6. Uurimusi ja materjale eesti keele sõnavara alalt. Tartu 1983, lk 69–74. – TRÜ rotaprint. [Sõnaloo raamat. Tartu 2002, 137–142.]

Eesti kirjakeele tüvevara päritolu. – Keel ja Kirjandus 1983, nr 10, lk 539–548. [Sõnaloo raamat. Tartu 2002, 59–77.]

Eesti kirjakeele sõnavara rikastamise päevaprobleeme. – Kirjakeel 1983, ENSV TA Emakeele Selts. Tallinn 1983, lk 3–17. [Sõnaloo raamat. Tartu 2002, 191–204.]

Die estnische Sprache. [Artikkel.] – Wissenwertes über Sowjetestland 2., ergänzte Auflage. Tallinn 1984, lk 5–12.

Läänemeresoome värvimaailm. Mauno Koski, Värien nimitykset suomessa ja lähisukukielissä. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 391. Savonlinna 1983. [Retsensioon.] – Keel ja Kirjandus 1985, nr 1, lk 58–59.

Congressus Sextus Internationalis Fenno-Ugristarum habitus est. [Alapealk. Plenaaristungid, sümpoosionid, grammatika ja foneetika. Koos M. Erelti, M. Hindi, R. Karelsoni, P. Kokla, A. Turkini, U. Uibo, S. Vare, T.-R. Viitso ja A. Vinkeliga.] – Keel ja Kirjandus 1985, nr 10, lk 632–639.

Eesti kirjakeele sõnatüvede tuletuskoormus. – Keel ja Kirjandus 1986, nr 11, lk 662–667. [Sõnaloo raamat. Tartu 2002, 84–96.]

matma päritolust. – Sõnasõel 7. Uurimusi ja materjale eesti keele sõnavara alalt. Tartu 1986, lk 129–133. – TRÜ rotaprint. [Sõnaloo raamat. Tartu 2002, 129–132.]

Friedebert Tuglase kirjanikusõnavara iseloomulikke jooni. – Emakeele Seltsi aastaraamat 32, 1986. Tallinn 1986, lk 5–16. [Sõnaloo raamat. Tartu 2002, 265–282.]

Elava eesti keele olevik ja tulevik. – VEKSA kalender 1987. [Väliseestlastega kultuurisidemete arendamise ühingu aastaraamat X.] Tallinn 1986, lk 120–125.

Eesti keele uurimise status quo: lünki ja väljavaateid. – Keel ja Kirjandus 1987, nr 3, lk 129–135.

Eesti keele tekkimise lugu. – Akadeemia 1989, nr 7, lk 1503–1524. [Sõnaloo raamat. Tartu 2002, 9–26.]

Viron ja suomen kielen tutkimuksen yhteisiä suuntaviivoja. [Ettekanne Soome keeleteaduse päevadel Turus 1994.] – Virittäjä 1994, nr 4, lk 267–273. [Eesti keeles: Eesti ja soome keele uurimise ühiseid sihtjooni. – Sõnaloo raamat. Tartu 2002, 205–215.]

Ühist ja sarnast eesti ja soome keele sõnavaras. [Ettekanne läänemeresoome filoloogia sümpoosiumil 30. 8.–2. 9. 1988 Turus.] – Sõnaloo raamat 2002. Tartu 2002, 216–228.

Uute lihttüvede saamise viisidest eesti sõnavaras. – Festschrift Károly Rédei zum 60. Geburtstag. Emlékkönyv Rédei Károly 60. születésnapjára. Wien-Budapest 1992, lk 371–375. [Sõnaloo raamat. Tartu 2002, 78–83.]

Eesti keel mäletab minevikku. – Sõnaloo raamat. Tartu 2002, 97–128.

Sõnateadlik Tuglas – Keel ja Kirjandus 2006, nr 7, lk 572–581.